KES ON SOOMEUGRILASED? MIS NEID RAHVAID ÜHENDAB?
Arvatakse, et uurali keeli, s.o soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevate rahvaste esivanemad on Euroopa aladel elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest, kes elavad suurel alal Skandinaavia poolsaarest läänes Obi jõgikonnani idas ja Doonau alamjooksuni lõunas.
Rassiliselt on läänepoolsed soomeugrilased europiidid. Siberis elavad obiugrilased (handid ja mansid) ning samojeedid (neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid) on uurali rassi esindajad ― neil on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni.
Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud, kuid näiteks udmurtide ja maride hulgas on veel elav ka vana loodususund ― animism. Siberi ugrilased ja samojeedid on aga šamanistid.
Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad, kellel on oma iseseisvad vabariigid. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on tihedalt seotud põllumajandusega, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Siberi äärmuslike tingimustega kohanenud obiugrilaste ja samojeedide kultuur põhineb aga küttimisel, kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel.
Erinev on ka nende rahvaste poliitiline olukord. Saamid elavad nelja riigi territooriumil, kusjuures edukamad võitluses oma õiguste eest on läänepoolsed, s.t Norras, Rootsis ja Soomes elavad saamid. Nad on olnud koos indiaanlaste ja Austraalia põliselanikega nn. neljanda maailma liikumise eestvedajad, algatades Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples). Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal, kus suurematel neist on küll oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, kuid kus nad on siiski vähemuses (v.a. komid Permikomi Autonoomne Ringkond).
Seega erinevad uurali rahvad üksteisest nii rassiliselt, religioosselt kui kultuuriliselt. Ometi peetakse nende üldiseks ühendavaks lüliks sarnasusi keelte ülesehituses ning sellest tulenevalt ka maailmatunnetuses. Seetõttu rikastavad Uurali rahvad maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on võimalikud vaid neis keeltes mõeldes. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks (nagu näiteks indoeurooplasele), vaid partneriks. Samas ei tähenda keelesugulus seda, et kõik uurali rahvad on omavahel ka veresuguluses. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja -kodu olemasolu. Teiseks iseloomulikuks jooneks on, et üldiselt pole uurali rahvad agressiivsed: ajaloo käigus on püütud arvestada ja kohaneda aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest on tulnud taanduda, säilitamaks enese iseolemist.
http://www.artun.ee/popText.php?id=1014
Arvatakse, et uurali keeli, s.o soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevate rahvaste esivanemad on Euroopa aladel elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest, kes elavad suurel alal Skandinaavia poolsaarest läänes Obi jõgikonnani idas ja Doonau alamjooksuni lõunas.
Rassiliselt on läänepoolsed soomeugrilased europiidid. Siberis elavad obiugrilased (handid ja mansid) ning samojeedid (neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid) on uurali rassi esindajad ― neil on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni.
Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud, kuid näiteks udmurtide ja maride hulgas on veel elav ka vana loodususund ― animism. Siberi ugrilased ja samojeedid on aga šamanistid.
Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad, kellel on oma iseseisvad vabariigid. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on tihedalt seotud põllumajandusega, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Siberi äärmuslike tingimustega kohanenud obiugrilaste ja samojeedide kultuur põhineb aga küttimisel, kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel.
Erinev on ka nende rahvaste poliitiline olukord. Saamid elavad nelja riigi territooriumil, kusjuures edukamad võitluses oma õiguste eest on läänepoolsed, s.t Norras, Rootsis ja Soomes elavad saamid. Nad on olnud koos indiaanlaste ja Austraalia põliselanikega nn. neljanda maailma liikumise eestvedajad, algatades Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples). Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal, kus suurematel neist on küll oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, kuid kus nad on siiski vähemuses (v.a. komid Permikomi Autonoomne Ringkond).
Seega erinevad uurali rahvad üksteisest nii rassiliselt, religioosselt kui kultuuriliselt. Ometi peetakse nende üldiseks ühendavaks lüliks sarnasusi keelte ülesehituses ning sellest tulenevalt ka maailmatunnetuses. Seetõttu rikastavad Uurali rahvad maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on võimalikud vaid neis keeltes mõeldes. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks (nagu näiteks indoeurooplasele), vaid partneriks. Samas ei tähenda keelesugulus seda, et kõik uurali rahvad on omavahel ka veresuguluses. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja -kodu olemasolu. Teiseks iseloomulikuks jooneks on, et üldiselt pole uurali rahvad agressiivsed: ajaloo käigus on püütud arvestada ja kohaneda aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest on tulnud taanduda, säilitamaks enese iseolemist.
http://www.artun.ee/popText.php?id=1014